Vutitibud.

Nii, pole tükk aega jälle midagi kirjutanud. Igatahes olen saanud oma vutitibud juba ammu kätte. Kahjuks oli munade viljastuvus kehva ja reaalselt on mul hetkel ainult 10 elujõulist tibu, kes on parajalt asjalikud :)
Pisikesed olid nad ikka küll. Minu söödanõud, mis ma olin kanatibudele teinud, olid neile nii suured, et na ei ulatunud algul mitte kuidagi sealt sööma :D Nüüd on neil juba päris suled peal ja soojust olen hakanud ka vähendama. Tegelikult kasvab ju vutt üsna kähku täis ja juba 2 kuuselt peaks munele hakkama. Seda muidugi eeldusel, et mul seal ka emaseid hulgas on. Hetkel mina igatahes neil vahet teha ei oska.
Praegune otsus on selline, et endale ma neid jätta ei taha, nii et kui kellelgi on soovi neid endale saada, siis antku aga märku!

 Siin siis minu järgmine projekt. Põhiliselt hanemunad. Nendest ma eriti midagi ei oota, sest läbi valgustades ma tegelikult midagi ei näinud. Mõned on aga pardi omad ja seal oli selgelt näha liikumist ja veresooni. Ootame ja vaatame :)

Vutid :)

Kevad läheneb ja nii tuleb ka minul inkubaator tööle panna. Olen isegi hiljaks jäänud sellega, oleks võinud juba ammu alustada. Aga ma olen natukene laisk, ootan, et ilmad soojemaks läheks ei ei peaks tibudega nii palju siseruumides majandama. Selle asemel tuli küll praegu jälle talv aga on lootust, et läheb jälle soojaks :)
Esimesena läksid sisse vutimunad. Põhimõtteliselt haudereziim peaks olema sama nagu kanamunadel, lihtsalt nemad peaksid 17-18 päeva pärast juba kooruma. Loodetavasti mul ikka õnnestub. Eks siis vaatab, kes järgmisena plaani tulevad. Plaanis on igatahes edaspidi paar kuud kindlasti inkubaator töös hoida.
Siin siis mu täpilised. Meenutavad minu tuulerõugetes olevat last :D

Küülikutest.

Vahepeal on ka uusi küülikuid juurde tulnud. Vaikselt planeerin ja mõtlen, kellest põhikarja loomad saavad. Uue tõuna on minu majapidamisse jõudnud kaliforniad ja siin mamma oma pesakonnaga. Enne istusid ilusti riiulil reas aga kui fotokaga kohale jõudsin, pöörati mulle tagumikud ette. Praegu nad umbes kuu vanad.

Teisest pesakonnast ristanditest jäi kahjuks järgi vaid kaks. Ei tea, kas mamma oli oskamatu või häiris teda miski. Igatahes on plaan temaga veel proovi teha.

Hõbeküülikumamma on aga juba mitmenda pesakonna nahka lasknud minna ja ega temaga muud vist peale polegi hakata kui jõulupraeks. Temale on asendaja ka juba leitud :).
Kevadel siis plaan uuesti paaritama hakata, Praegu enam ei viitsi nendega jamada. Uusi puure sai ka juurde ostetud, sest jõudsin järeldusele, et ise ei tasu see töö ja vaev ära. Rahaline võit ei olnud eriti suur.

Tekid.

Talved on üsna külmad, eriti veel meie majas, kuna see alles ehitusjärgus, siis said kõik meie pere liikmed endale lambavillased tekid. Esimene on proffide poolt õmmeldud.

Järgmised kolm juba ämmaga koostöös. Tema õmbles ja mina viimistlesin:)

Enda tekki ei hakka näitama, kuna sellel veel lõppviimistlus tegemata.

Lisaks said kõik endale uued lambavillase täidisega padjad ja veel mõned lisakski.

Koeravillane lõng.

Talv hakkab tulema ja tundub, et minagi hakkan talveunne jääma. Kuidagi jube väsimus on peale tekkinud. Vahepeal on aga nii palju tegemisi olnud aga mitte pole neist jõudnud kirjutada.
Loomulikult on alanud koeravillase lõnga hooaeg ja olen minagi selle ketramist mõnda aega praktiseerinud. Pole lihtsalt kõigest pilte jõudnud teha aga siin siis mõned :)

Koosneb 60% koeravillast ja 40 % lambavillast. Pildil kokku 500g. See lõng on saanud juba endale omaniku.
Teise ma hiljuti lõpetasin:

Siin juba koeravilla sisaldus 80% ja lambavilla 20%. Kokku lõnga 1kg. See tuli mõnusalt karvane aga mida suurem koeravilla sisaldus on seda raskem tundub mulle selle ketramine. Mõlemad lõngad tehtud malamuudi villast.
Muidu on ketramine igati mõnus ja rahustav tegevus. Ainult käsitsi kraasimine on jube aeganõudev. Pealegi hakkab see töö mul kätele. Küünarnukid pani valutama. Ootan juba, millal mehel on aega minu trummelkraasi ehitamisega aega tegeleda. Kõige parem oleks, kui saaks kuskilt täpsed joonised aga ega neid pole ju kuskilt niisama võtta :(. Eks pean kannatlik olema.

Inkubaator ja tibud.

Lõpuks sai siis ka see agregaat ära soetatud ja huvipärast veel see aasta töölegi pandud. Sisse läksid suuremalt jaolt minu enda farmikanade munad ja siis mõned värvilised ristandite omad ning mõned pärlkanad, mis külapealt sain.

Ja holimata sellest, et mitmel korral unustasin inkubaatori lahti lausa mitmeks tunniks mune jahutades, oli kooruvusprotsent päris hea. Kokku tuli 46 tibu, kellest 5 on pärlkanade omad. Nii et kui kellelgi veel see aasta tibusoovi, siis minult saab :)

Enne masina saamist hakkasid ka mu looduslikud inkud tööle. Nimelt läks kaks farmikana hauduma pooleteisenädalase vahega ja kummaltki sain 5 tibu. Siis siis üks kanamammi asjatamas:)

Hiljem sai tibud ühe mamma alla sokutatud. Kahjuks aga käis ühel öösel mul röövel ja viis kanaema poolte tibudega minema. Teised on aga juba üsna suureks kasvanud ja üks on kohe kindlasti kukk. Pealegi päris ilus teine.

Nüüd siis vaja kanalas väikseid laiendusi teha.

Kevadel ostetud noored on juba vanadega ühises aedikus ja tundub, et suuremad kismad selleks korraks lõppenud. Eks sügisel tuleb kuked välja sorteerida ja supiks teha.

Veel üks küülik:)

Kus on, sinna tuleb ikka juurde. Hiljuti saabus meile veel üks küülik. Pererahvas tahtis ta ära anda ja minul polnud südant keelduda. Nüüd ta siis ongi meil lastele lemmikuks. On teine mingi päss, arvatavasti kääbus päss aga lihtsalt suurem oma tõu kohta. Muidu julge ja sõbralik. Otsib lausa seltskonda. Ja minu meelest hästi ilusa värvusega ja mõnusalt pehme.

Nii see haigus siis aina süveneb ja neid loomakesi juurde tuleb:))))