Umbes pool aastat tagasi nägin saatelõiku, kus näidati angooraküülikuid. Loomulikult meeldisid nad mulle väga ja isekeskis mõtlesin, et nemad oleks tõesti need, kellega tegeleda tahaksin. Toona see mõte sinnapaika jäigi. Nüüd olen aga tõsiselt teema üles võtnud ja ka ühe imearmsa ja pehme loomakese omale koju toonud. Saage tuttavaks, tema on Dingo, puhtatõuline angoora:
Mind ootab küll ees paljude uute asjade õppimine aga ma arvan, et kui inimene piisavalt tahab, saab ta kõigega hakkama.
Mõne nädala pärast on Dingol pügamisaeg käes, kus tema oma pehmest kasukast vabaneb ja mina pean ketrama õppima. Tema villast kedratud lõng tuleb hästi pehme ja siidine ning on kordades soojem lambavillalõngast.
Kui ma piisavalt juba harjutanud olen, tekidan siia blogisse ka müüginurga, kust igaüks omale meelepäraseid asju saab soetada.
