Tembutaja

Nüüdseks on mul see viga saanud Carmen juba mitu nädalat toas olnud. Algselt sai talle ju lihtsalt vana võrevoodi kokku pandud aga mida aeg edasi, seda rohkem ma seda täiustama olen pidanud. Viimasena sai ka pealt kinni pandud, sest meie preili avastas mingi hetk, et üle on ka võimalik hüpata. Muidu mul poleks midagi selle vastu, et ta toas ringi kalpsaks aga ei jõua tema järele koristada. Ei taha ta kuidagi selgeks saada, et hädal võiks ikka oma puuris edasi käija. Tegin selle jaoks eraldi sissepääsugi aga tolku ei midagi.
Pealegi muutus ta natuke liiga ülbeks. Tundus, et meie jääme juba talle ette:). Viimane piisk oli siis, kui mul üks öö enam magada ei lastud. Carmen leidis, et miks peaks tema põrandal magama ja puges mulle aga muudkui voodisse. Pidin teist mitmeid kordi öösel välja viskama. Lõpuks ta otsustas mul tüdruku kaissu minna. Hommikuks oli ta voodi jälgi täis. Jänksil nimelt ei ole ju võimalust ennast eriti pesta ja nii ta siis käis ja mäkerdas. Mõni aeg tagasi sai tal ka korra krae ära võetud, et seda puhastada ja ega jänes siis võimalust kasutamata jätnud ning kukkus oma haava sikutama. Rohkem ma seda viga enam ei tee. Praegu paraneb ta jõudsasti.
Nüüd ta vaeseke istub ma pesas ja üritab ennast välja kaevata. Vahest lasen ka ringi tatsama, sest ta on tõeliselt lahe, kui siin ringi toimetab. Ta on täiesti harjunud meie lärmi ja sehkendamistega. Maiuspala pakkudes haarab sellest ja pageb nurgataha järama.
Nii et kui teistel inimestel jalutab külalistele vastu kass või klähvides koerake, siis minul kalpsab vastu valge karvakera:)
Oma elu lihtsustamiseks sai Carmenile ka ostetud joogipudel, päevake õpetamist ja selgeks ta saigi sealt joomise. Eile jõudis kohale ka uus sööt, mida tahtsin. Selle näitajad on tunduvalt paremad eelmisest, kuigi jah, hind ka kallim. Kui oleks võimalik Tartusse ise järele minna, saaks muidugi odavamalt aga praegu mul ei tasu ainult sellepärast sõit ära. Koju tellides peaks aga suurema koguse võtma aga pole kindel, kas nad selle mul ära sööksid. Säilivusaeg on küll üllatavalt pikk, peaaegu aasta, aga kogus, mille peaksin tooma laskma on ka suur. Eks pean vist seni lihtsalt ära kannatama, kuni esimesed pesakonnad saan. Praegu tellin läbi loomakliiniku koti kaupa ja loomulikult võtavad nad sealt oma osa.
Loomakliinikust leidsin ka veel küülikusööda, mis hinna poolest on minu praegusest natukene kallim aga näitajad samad. Võrreldes lemmikloomapoodidega on ta aga suhteliselt soodne. Oleks varem teadnud, poleks pidanud Tallina loomapoode siin vahepeal läbi kammima, et kvaliteetset sööta leida.
Tänasest hakkan siis uut sööta neile toidu hulka vaikselt lisama ja vaatab, kuidas kulgeb. Eelmist mul ka veel järel aga selle söödan vist kanadele. Need harjunud igasuguseid asju sööma, vast ei tee see neile ka midagi hullu. Lihtsalt ära visata pole ka mõtet. Jänestele ka enam anda ei taha, sest loodan parema söödaga ikka villa kvaliteedi paranemisele:)

Kukk

Meie majja on tulnud üks igavesti vahva tegelane. Nimelt Braama kukk nimega Diesel. Nimi tuli eelmiselt omanikult kaasa ja mina seda muutma ei hakka. Minu kolmeaastase tütre jaoks on nimi küll raske hääldada ja nii kutsubki ta teda Kiki`ks. Tüdruk veedab muidugi nüüd suurema osa päevast õues. Õnneks kukepoiss tige ei ole ja lapsed võivad rahus nende keskel mängida. Kuna kanade aedik on jubedalt sopaseks läinud, liiguvad nad praegu vabalt mööda õue. Nii ma siis imetlengi oma uut iludust köögiaknast:)

 

 

 

 

 

Pildi kvaliteet just suurem asi ei ole ja mitte kuidagi ei anna välja seda, kui ilus ta tegelikult on.

 

Siin ta siis oma naiste keskel, kelledest ta on vähemalt kolm korda suurem:

 

 

 

 

Võrreldes kanadega näeb ta väga atraktiivne välja oma läikiva ja kirju sulestikuga ja karvaste jalgadega:) Ise on ta parajalt mehine, diskreetne ja stoilise rahuga. Jalutab uhkelt pika sammuga ja kasvatab kanu. Kui midagi ei meeldi, saavad nokaga. Mõni ülbik üritab ka vahel vastu hakata aga kuke võim käib ikka üle.

Loodetavasti tekib mul võimalus ristandtibusid järgmisel aastal saada, kes võiksid ka tõeliselt lahedad välja näha, iseasi kas mõni minu vabrikukanadest on nõus haudele hakkama. Võimalus on küll väike aga lootus sureb viimasena.

Igal juhul suured tänud Airi´le, kes oli nõus sellise laheda selli mulle loovutama:)