Veel üks küülik:)

Kus on, sinna tuleb ikka juurde. Hiljuti saabus meile veel üks küülik. Pererahvas tahtis ta ära anda ja minul polnud südant keelduda. Nüüd ta siis ongi meil lastele lemmikuks. On teine mingi päss, arvatavasti kääbus päss aga lihtsalt suurem oma tõu kohta. Muidu julge ja sõbralik. Otsib lausa seltskonda. Ja minu meelest hästi ilusa värvusega ja mõnusalt pehme.

Nii see haigus siis aina süveneb ja neid loomakesi juurde tuleb:))))

Elu kanalas.

Mina kohe üldse ei jõua kirjutamiseni. Peale kevade tulekut kipuvad tööd üle pea kasvama ja loomulikult oskan ma seda endale juurde tekitada. Mõni nädal tagasi jõudsin minu perre 20 segaverelist kanatibu. Igavesti vahvad tegelased. Praegu elavad veel toas aga kuna hais hakkas vaikselt lämmatama ja ilmad on soojaks läinud, siis nüüd käivad nad päeval väljas päikesevanne võtmas.

Söödatopsi ma neile osta ei raatsinud, nii sai see ise meisterdatud. Paarist puuklotsist ja vanast külmkapirestist:) Üritasin ka kasutada vana head tagurbidi keeratud purki alustassi peal meetodit aga ei jõudnud seda nii tihti kergitamas käija, kui nemad vett tahtsid, nii ostsin ikkagist Kiti söödatoast spetsiaalse jooginõu, mis teeb elu ikka tunduvalt lihtsamaks.
Nüüd liiguvad juba endal vaikselt mõtted inkubaatori soetamise poole. Muretseks esialgu mingi kõige lihtsama variandi ja õpiks seda asja. Siis vaataks, mis edasi saab:)
Vanad kanad on ka usinasti munele hakanud, 20 kanalt ikka 16-19 muna päevas tuleb ära. Nii olen saanud osa äragi müüa. Pere on küll suur aga nii palju me ära siiski süüa ei jõua.