Lastel oli muidugi lõbu laialt. Nemad trallisid nii kuis jaksasid hunniku otsas. Hein ise aga oli tõeliselt jube, seda ei julgeks ühelegi loomale ninaette pista.
Õhtupoole, koos abiväega, sai see ka õuepealt ära tassitud. Üksinda aiakäruga oleks vist teda nädal aega vedanud. Selline lootusetu tunne tekkis aga nüüd õnneks plats puhas:)
Täna siis passin ja ootan, mis see ilm teeb. Kas peab niipalju, et niiduk meiegi põllulapile jõuaks, või mitte. Kõrs on õnneks veel roheline ja ilus aga mitte kauaks. Hakkab vägisi asi hiljapeale jääma.
No comments:
Post a Comment