Nii, üritan nüüd ennast lõpuks käsile võtta ja vahelejäänud postitused ka ära teha:) Juba üsna tükk aega tagasi õnnestus mul tänu ühele lahkele naabriprouale endale vokk saada. Tuli nii kogematta jutuks, et tal neid lausa mitu tükki ja nii ma siis kauplesingi ühe endale. Kohale jõudis ta vahetult enne kuke järele sõitu ja sain koheselt voki kaasa haarates asjatundlikumal inimesel üle kontrollida, kas temast üldse asja saab. Olgugi, et igati niiskusest kinni paisunud ja räämas välimusega, sai selgeks, et täiesti töökorras. Välja nägi siis algselt selline:
Mõned tunnid küürimist hiljem ja peale õrna lakikihi kandmist oli juba väljanägemine hoopis teine.
Vokiratas küll viskab ja natukene see häirib aga pole hullu. Tallalaud sai ka naharibade ja kruvidega uuesti kinnitatud.
Nii et ei tasu ikka kõike vana minema visata. Mõni asi võib päris väärtuslikuks ja vajalikuks osutuda.
Kuna mulle kindlalt öeldi, et sellega saab kedrata, siis ei jäänud mul muud üle kui proovida ja harjutada. Pikemalt sellest mõnes järgmises postituses.
No comments:
Post a Comment