Kuna mu seljaprobleemid on mind jällegi maha murdnud, siis üritan vähemalt kirjutamisega kasulik olla. Vahepeal on nii mõndagi muutunud. Mõni elanik on juurde tulnud ja ka lahkunud. Tegelikult juba sügisel tulid meile kaks ristandküülikut. Ei osanud algul nendega midagi pihtagi hakata. Olid teised vaktsineerimata, ei teadnud nende sünnikuupäevi, sugu ega esivanemaid. Hoidsin neid teistest lahus kuni sutsud tehtud ja nüüd nad lihtsalt on lastele tegelemiseks. See nüüd sügisel tehtud pilt, nüüdseks nad tunduvalt suuremad ja pontsakamad:)
Detsembris sai ka Tartus küülikunäitusel käidud ja kuna hammas juba verel, tulime sealt tagasi oma tõu parima tiitli saanud hõbeküülikuga. Päev ise oli vägagi informatiivne ja kasulik. Mõni aeg hiljem leidsime talle ka paarilise. Nüüd tulem ainult õiget aega oodata, millal kosja saab minna:). Kevadel ootab meid igatahes ees suurem puuride ehitamine.
Kahjuks on aga meie juurest lahkunud parematele jahimaadele üks emane valge angoora. Arst arvas, et alajahtumise tagajärjel aga mina sellesse eriti ei usu, sest kõik vajalikud tingimused soojas olemiseks olid loodud. Siiski ei suuda enda süüdistamist lõpeta, et ma liiga hilja aru sain, et midagi viltu on või teisiti ei käitunud. Aga mis teha, ju pidi nii minema:(
No comments:
Post a Comment