10 päevased numsikud:)

Tänaseks siis nii vanad juba ja sai ette võetud pesade puhastamine. Viskasin villa välja ja panin uue heina Nad juba nii kihvtid tegelased.

Hõbeküülikute poegadest mul eriti pilte ega videot teha ei õnnestunud, sest need ei seisaks vist pudelis ka paigal. Mul oli kaasa võetud pesukass, mille sisse panin rätiku, et saaksin nad niikauaks sinna tõsta kui pesa puhastan aga selle ajaga, kui võtsin teist poega pesast oli esimene juba jalga lasknud. Ajasin teist siis mööda lauda taga. Pidin nad siis pealt ka rätikuga katma, et nad minema ei paneks ja nii jäidki võtted tegemata.
Tegin ka avastuse, et kolmel hõbeküüliku pojal oli üks kõrv puudu. Pole enne sellisest asjast kuulnud. Arvatavasti oli küülikumamma ise liialt agar ja hoolitsev:(

Paberikorv.

Mul on Facebookis lisatud lemmikute hulka mitmed käsitöölehed, kust ma huvitavaid ideid ammutan. Seal nägingi üht wc-paberikorvi, mis oli vitstest punutud. Mina sellist tööd ei oska ja otsustasin endale käebäraste vahenditega midagi sarnast valmis meisterdada. Minu algseteks töövahenditeks olid pabernöör, niit ja heegelnõel:

Hakkasin siis ringiratast heegeldama, kuni põhja suurus paras. Selleks, et nüüd servasid teha tõmbasin silmade arvu vähemaks. Edasi heegeldasin, kuni olin paraja kõrguse saavutanud. Siis jagasin korvi ümbermõõdu kaheks ja hakkasin ühele poole sanga heegeldama, samas iga reaga keerasin ühe sammu võrra varem tagasi. Lõpetuseks tegin väiksese aasa. Ja niimoodi teine pool ka.
See valmis, otsisin parajad ämbrid ja tõmbasin ta selle peale õigesse vormi ning õlitasin väljaspoolt.

Peale selle kuivamist kandsin peale lakikihi, et see fikseeriks korvi kuju, muudaks ta tugevaks ja veekindlaks.

Kuivatasin soojamüüri ääres ja panin sees olevasse ämbrisse lisaraskused, et ta ikka õigesse vormi vajuks. Hiljem kandsin õli ja laki ja seespoole.

Mees vestis paraja pulga, mille ma ära õlitasin ja valmis ta saigi:)

Angoorapojad.

Käisin täna puuri puhastamas ja tegin ühtlasi poegade kontrolli ka. Kõik olid ilusad punnkõhud. Üle lugeda uuesti mul ei õnnestunud neid, kuna nad nii käbedad liikuma. Siin ka siis üks pilt imetlemiseks:)

Ja siin üks video neist, mille kvaliteet ei kannata küll üldse kriitikad, kuna tehtud fotokaga aga annab aimu, mis elu pesas koguaeg käib:)

Nii et, filmikriitikud - ärge vaadake!!!

Sokid.

Haigena võtsin kätte ja kudusin endale sokid. Kasutasin angooravillast ja lambavillast lõnga pooleks. Asja juures on ainult üks puudus - ma pole raatsinud neid jalga panna:)  Aga mõnusalt pehmed ja soojad on nad küll.

Pesakonnad.

Ühel hommikul söötma minnes avastasin puuri paksul karvu täis olevat. Poeginud oli mu hõbeküülikust mamma, kelle me eelmise aasta näituselt kaasa tõime. Esialgu ma pesa näppima ei hakanud aga nüüdseks on pojad üle loetud. Tervelt seitse süsimusta punnkõhtu:). Mamma küll esmakordne poegija aga pesa on ilusti pesakasti tehtudj a väga hästi vooderdatud. Pilte neist pole saanud aga pesakast ise, mille õues poegijatele mees meisterdas näeb välja selline:

Kastil on topeltpõhi, mille vahele soojustuseks peno pandud.

Peale lõunat poegis ka angooramamma. Hommikul oli tal korra kõhu lahti võtnud ja krigistas teine hambaid. Aga kui karvatuustakaid lendama hakkas oli asi selge. Millegipärast ei ehitanud seegi kord ta korralikku pesa. Pojad küll pesi puhtaks ja pani ühte hunnikusse aga lagedale kohale. Seekord sekkusin kohe, tegin ise pesa ja pistsin pojad sisse. Mamma käis see aeg väiksel jalatuskäigul. Tagasi tulles läks kohe pesale ja jäi sinna mõneks ajaks. Nähtavasti söötma. Nüüd mamma ise vist otsustanud dieedile jääda, sest jõusöödast eriliselt ei hooli, põhiliselt läheb hein ja loomulikult kui midagi head-paremat pakutakse, läheb seegi väga hästi peale. Kuna pesa oli sutsukene pealt lahti, siis sain ka klõpsu teha:

Pesakonnas 11 poega, üks oli veel aga see imetilluke, kes nähtavasti alaarenenud. Põhiliselt seekord siis mustad, paar tundusid kuidagi kahtlast värvi ja üksainus valge. Loodetavasti on küülikumamma seekord natukene targem ja meil läheb õnneks:)

Õlasall ja müts

Sai siis kätt proovitud ka, et kuidas siis on selle lõngaga heegeldada on. Nii valmisidki mu esimesed tööd.
Üks parajalt suur õlasall

ja õhuke kevadine müts.

Mida rohkem seda lõnga näppida, seda karvasemaks ta läheb. Ja muidugi siis kevadisel ajal jubedalt elektrit täis:) Aga loomulikult on neid kanda hästi soe, hoolimata sellest, et tegin nagu õhulised ja õhukesed.

Lõngad

Tegelikult juba üsna ammu on mul valminud mõned lõngad. Lihtsalt ei jõua mitte kuidagi kirjatööni. Alati tuleb midagi vahele. Aga siin nad siis on:

Hall lõng on selline säbruline ja pärit mustalt angooralt. Valge lõng o tehtud tegelikult sellisest ülemiekuvillast, mis ei ole päris titevill aga esimese klassi alla ka ei kvalifitseeru. Mulle oma tarbeks kõlbab küll.